Kamtšatka vol 6

10. päev 14.07

Eelmine õhtu lõppes peale viimast kirjutamist siiski veel viina ja sakuskaga naaber telgi juures. Aga eelmine päev oli raske olnud ja uni kustutas ruttu. Paar vingemat mootori kräunutamist tuli läbi kõrvatroppide aga muidu oli vaikus. Hommikul tundsin kõvasti puudust kas siis venelaste hoidistest või pirukatest - mõlemaid teevad kuramuse hästi. Eilne seltskond polnud päris minu jaoks - võtsin viisakusest paar pitsi ja pugesin magama. Õhtul oli jällegi mega koduigatsus - eks osa poisist tingitud ja osa sellest “vau” effekti puudumisest - loodus maailmas enam väga ei üllata. Mäed on mäed, teed on teed jne jne. Tuleb rohkem inimeste peale rõhku panna ja selle nurga alt vaadates oli ka eilne seltskond äge. Täiesti tavalised inimesed omade soovidega. Kes soovib uut sukeldumiskella, kes aga hoopis Moskvasse tööle minna. Soovid lihtsad ja piiritud. Tänane plaan on teha mitte midagi ehk vedeleda, käia poes ( 5km kaugusel ) ja liguneda soojas vees ja nautida head ilma. Eilsest kangetele lihastele teevad kuuma ja külma vee vannid ainult head. Peab uurima veel kohalikelt /internetis lähipäevade ilma kohta. Üks päev vihmas vändata pole mingi mure aga teist päeva jutti lasta pole enam väga naljakas aga eks kõik asjad on suhtumise küsimus ja väga valida seda ilma ei saa. Vihmaga suurel teel on ka nähtavus kehva ja nende 10cm kauguselt mööda sõitvate ahvidega läheks olukord veel ohtikumaks.

Pole veel telgist välja saanud aga aru on saada, et käib üks jube sagimine. Kes käib otsib karjudes meest, kellel laps kadunud. Autod muudkui lahkuvad - vaikus võimendub.

Habe ja vunts on juba korralikud - metsaelu välimus täits olemas ja elaks ka siin metsas täitsa rahulikult kui püss oleks. Sellesse kuramuse signaalraketti mul väga palju usku ei ole.

Telgil ikka see ventilatsiooni häda. Kondensaat tekib välimise katte alla. Otseselt ei sega aga eks ta olukorda telgis teeb ikka natuke niiskemaks ja kui oleks vaja kiirelt startida siis tuleks märg telk kokku rullida. Kodus uurin, et mida saaks parandada selle asja suhtes - muidu telk viimase peal. Üksinda ja minu väheste asjadega on ruumi ülegi.

Elu läks laagris siiski käima. Taamal lubas ema poisi homme hommikul koju jõudes maha lüüa, toidu maha pillamise eest. Parker rääkis veel oma eelmise päeva/õhtu/öö seiklusi. Võidu viina joomist ja öist suplust kuumas lombis. Öösel oli pandud mööda jalutav neiu liha hakkima homse šaslõki jaoks, et mis ta nii sama ikka jalutab.

Hommikusöögiks oli 4-vilja puder moosiga jällegi. Täna kõik vaikne. Suuremad lõugajad on linna tagasi läinud. Teiste käes kuulsime,et paar tundi kannatust ja siis saab juba vaat, et täitsa üksi olla. Peale putru võtsin ette tee poodi suure tee ääres mööda väga santki kruusakat, täiesti treppis. Eesmärk oli teada saada, et kas buss läheb ja kust läheb siis süüa osta kuna kohalikus puhvetis polnud meie jaoks midagi kasulikku. Pool tundi hiljem olin täpselt sama tark vaid õlu võrra olin rikkam. Ei saanud ma teada kas buss läheb Essosse, milla läheb, kas Puschinos on ka kuumaveeallikad jne. Kõik poemüüjad olevat suurest linnast ja kohalikust elust ei tea nad midagi. Autoga tuuakse ja viiakse. Lonely Planetist saadud info põhjal otsustasime järgmine päev kell 10.00 olla tee ääres valmis. Hetkel siis eesmärk liikuda põhja poole ja näha purskavat vulkaani. 1,5 nädalat kohalike juttu karudest ja söödud inimestest on muidugi oma töö teinud metsas ööbimise osas. Mutnovskilt alla tulles ju nägime Sanjat metsas aga tal oli siiski koer kaasas ja tema mälu arvestades pold tal ka kõik vist päris korras või siis oli…

Õhtul grillisime vorste, tegime õlu. Meie pool jõge oli vaikus, teisel kaldal laagri keskel aga kräunutati kahte lõõtsa ja nende vahel keegi karjus vahetpidamata, et tahab vaikust ja magada.