Ei teagi mitmes päev

Päevade lugemine sassis täitsa. Vahepeal nii palju, et jooksime eestlastega kokku ja meid kutsuti nende ööbimiskohta, sai sauna ja kodust keelt. Hommikul koha peremehega saime mõistliku hinnaga veokaga Mutnovski vulkaani jalamile. Lonkisime 6km mööda 2-3 m paksust lund rattad käe kõrval mäe poole. Tõusime yhele kõrgemale nukile lootuses, et sealt saab yle aga ei, seega telgid pysti ja magasime seal. Hommikul oli selline udu, et pold mõtet kõrgemale minna. Lonkisime ratastega ca 10km teeni tagasi ja sealt sõitsime kuumaveeallikate poole, seal kondisime veel lumes mingi 8-9km ja pettumus oli suur kui näha yhte väikest lompi. Panime kiiresti ratasteni ja hakkasime väntama lootuses dachasse jõuda mida meil lubati kasutada, seda siis nii 100km kaugusel. Enamus oli laskumine ja väga jubedal teel, kiirus 7-8km/h. Ma pold varem näind kuidas ratta pidurid kärsavad ja klotsid kuluvad nii kiiresti. Tõusud olid kõik ratas käe kõrval. Parkeri ratas lagunes siit ja sealt ja ca 60ndal kilomeetril läks veel rehv. Dachani oli 45km. Proovisime parandada aga ei. Tuli meelde, et ca 10km tagasi oli mingi puhkebaas. Jooksin viimased kuus kilomeetrit Parkeri ratas käe kõrval ja meid võeti vastu muidu suletud baasis ja lubati ööbida. Ehk kokku tuli 90 km liikumist :-) Sai leige veega pesta ja voodis magada. Hommikul selgus, et vana ei taha rahagi selle eest. Tänasime ja tuld. Täna siis jalutasime 17km suure teeni ja sealt saime tunni pärast hea inimese auto peale, kes tõi rattaparandusse kohale koos asjadega :-). Nyyd aga juba õlu ja hea soe söök. Tervisi