Gruusia

     Väga meeldiv on vahel neljapäeva õhtuti kodu asemel lennujaama sõita ja võtta suund Tbilisile.  Reis algas nagu tavaliselt lennujaamas traditsioonilise õlu ja Vana Tallinna ostmisega. Seekord lisandus ka üks Kännu Kukk, sest seekordne reis polnud päris meie tavaline reis teadmatusse koos Parkeriga. Seltskonda lisandus Hr Soo ja ootamas olid meid Tbilisis omad inimesed - neli Head eestlast.

Tbilisi

     Maandumine ja taksosõit 40L eest linna sujusid uniselt. Reede vara hommikune vastuvõtt selle eest oli suunurki ülespoole sikutav. 0550 avati õlud ja asuti rääkima endast ja enda tegemistest. Tunnike hiljem sai söödud ja natuke tukutud enne linna peale minekut.

Teel Omalosse

     Laupäeva hommikul alustasime liikumist põhja suunas - Omalosse. Sõit  marsas, kus isegi minu lühikesed jalad ei mahtunud mitte kuskile, tundus pohmakast paksu peaga ikka eriti kahtlane algus meie matkale mägedes. Pohmakas oli siis tulemus täitsa tavalisest reede õhtusest Tbilisi tutvustusest kohalike eestlaste poolt. 2h bussis möödus palavalt ja lõbusalt. Telavis marsat vahetades avastasime endi jaoks Hatšapurid - kuramuse head juustupirukad. Õnneks oli meiega kaasas kohalik Mirjam koos oma kahe sõbraga. Kuidagi harjumatu oli meie jaoks, et kõik tehti eest ära. Ei pidanud transporti kauplema, hinna üle vaidlema - kõik tehti ära - Aitähh :). Peale 4 tunnist jeebi sõitu jõudsime Omalosse - oma plaanitud matka algpunkti. Korralik õhtusöök, öömaja ja veel korralikum hommikusöök kuuluvad külalistemaja tavalisse ellu. Õhtuti saab rohkem süüa kui kodus jõulude ajal ja vein ning tša-tša kuuluvad iga söögikorra juurde. Ma siiski eelistan Vana Tallinnat tša-tšale, eriti hommikul.  

Matka algus

    Ei mäletagi millal viimati sai ärgatud kuke kiremise peale aga selline oli meie jaoks pühapäev. Udust vabanevaid nõlvasid ja metsaviirge oli oluliselt mõnusam vaadata kui eelmisel õhtul kottpimedas saabudes aimata kus suunas hommikul liikuma peab hakkama. Vedas meil ikka igat pidi Mirjamiga - aitas siin ja seal ja siis veel kõndis ka samas suunas kus meie. Esimesed 15 km ja Dartlo hakkas kauguses paistma. Peale nuumamist ühise laua taga läks seltskond pooleks. Mirjam oma sõpradega läks auto peale ja tagasi Omalosse, meie aga võtsime suuna Atsunta poole. 

    Cheshosse jõudes leidsime kohe ennast külalistemaja ukselt. Kuigi algselt oli plaan jääda õue magama, otsustasime seekord korraliku söögi ja reformvoodi kasuks. Ei kahetse. Soojemat vastuvõttu on raske ette kujutada. Hoolitsev emakäsi kandis laua täis head ja paremat. Värisev isakäsi samas valas klaasid triiki. Juudamaa elanikud õpetasid meile kaardimängu kuni peremehel jätkus tša-tšat ja Maarjamaa pojad hoidsid võitmisest eemale. Käidud 22 km

Teibiminutid

    Hommikul peale söömat pakiti meile kotti pirukad ja pudel kohalikku, kuna olime teel Atsuntale ja seal on külm. Esimesed kilomeetrid kiirema kõnniga tuletasid meelde, et saapad on väsinud ja loksuvad, rakud ei lasknud ennast enam kaua oodata. Parkerile ei meeldinud tõusud oma imeliku turritava kanna tõttu, millelt ta naha maha nühkis ja minule jällegi ei meeldinud laskumised valutava põlve tõttu. Hr Soole tundus muidugi, et nagu oleks kahe vigasega matkama tulnud. Paari tunni tagant tegime peatusi, et teipida siit ja sealt ja panna kaks/kolm paari sokke jalga. Aga need asjad ei seganud meil nautimast seda milleks me olime tulnud. Rohelised nõlvad, kolletuvad kased ja lambad, kes kaugusest tundusid nagu väiksed vaglad oru põhjas.
     Viimases külas olevavast piirivalvekordonist saime loa, et võime jätkata oma matka piki Tšetšeenia piiri. Kordonist väljudes ootas meid see samune "lambaaruga" oinas kes ka enne kordonit meie ees maad kraapis ja sarvedega ähvardas. Aga kaks invaliidi jätsid kõige tervema mäe jalamile oinaga vaidlema ja ise panid sammu kiirendades esimeste kaitsetornide vahele varju. Kuulsime vaid .. "no kuhu sa tuled oma aruga?" " mine ära! " " Kas Sa saad! ". 

Tõuseme Parkeriga

     Kindlustorne on palju, isegi väga palju. Igas külas ja külade vahel. Torne kasutati info edastamiseks ohu korral. Kui tornis süttis tuli siis järgmine küla juba teadis valmistuda halvimaks.

      Peale oinast lõppes ka meie matk mööda teed, jätkus vaid looklev rada. Tulid esimesed korralikumad tõusud ja paistma hakkasid lumised tipud. Teel kohtusime jällegi üksiku Juudamaa tegelasega, kes tegi sama matka mis meie aga vastupidi. Leidsime ühel meelel, et üksi on ikka maru ohtlik selline matk. Üks väike vääratus nõlva serval lookleval rajal ja kadunud sa oledki. Kui käidud kokku 44km valisime öömajaks karjuseonni. Natuke koristust ja õnne ( puude leidmise osas ) ja oligi olemas tähistaevalise vaatega öömajas koos sooja õhtusöögiga. 

Öömaja

Õhtul külastas meid veel piirivalvur. Ütles, et kui süüa vaja või sooja siis järgmine kordon mõne käänaku taga ootamas. Leppisime oma ideaalse vaate ja soojendava Vana Tallinnaga. Saime veel teada, et Atsunta kurule ( 3431m ) jõudmiseks kulub meil 5-6 tundi. Plaan oli siis hakata varakult liikuma, nii umbes seitsme ajal.

Atsunta 3431m

      Kell 0700, õues +1. Kolm tegelast magamiskottides ärkavad selle peale kui sama piirivalvur karjub hobuse seljast "tovarichi". Kiire vanakas, korralik seenesupp piruka ja vorstiga ning tee tõusule võib alata. Liikuma saime 0800 ehk tõusule jõudmise aeg umbes pidi olema 1400. Viimane gps'ga laugel maal punkt näitas linnulennult kurule 1,2km ja tõusu 800m. Aega läks koos pausidega neli tundi ja üleval me olime 1200 :). Kohtusime  seal ainsamate mitte juutidega - šveitslased. Üleval oli tõesti külm ja tuuline. 

   Algas minu jaoks tõeline piin - laskumine. Õnneks kestis see vaid 4 tundi :). Siledal maal oli jällegi punt koos, liikusime mööda jõe serva, läbi Ardoti Mutso poole. Tee peal kontrolliti lubade olemasolu ja küsimusele, et kas Mutsos on öömaja vastati "Ei, Ardotis oli ja järgmine on Shatilis, Mutsost edasi 10km " Kell oli 1800, pimedus saabub 1930 ja kõndida oli ca 15 km Shatilini. Mutsos nagu lubatud ootas meid üks majapidamine kus elati. Meil oli soov nende UAZ bussiga saada Shatilisse. Õnneks oli neil ärimehe vaistuga 8-9 aastane poeg. Olles päeval maha kõndinud 31km koos tõusuga oli väga valus vaadata kuidas kutt silkas hoovis 45 kraadisest mäest üles ja alla iga kord uuesti nõu pidama kui uus raha number sai vihikusse kirjutatud. Alustasime 100L ( 44€ ) pealt, jõudsime veel kaks korda kalli hinna tõttu jala alustada teed Shatili poole aga lõpuks ikkagi läks purtsuv buss liikvele 65L eest. Tee oli küll kõigest 10km aga sõit kestis pea tunni osaliselt raskest teest, teisalt mitte töötavast mootorist. Seal õnneks ei tähenda transport seda, et sind sihtkohas lihtsalt maha tõstetakse. Kuna teati , et me öömaja otsime siis küsiti, et mis raha oleme nõus maksma ööbimise eest. Shatilis peatusime külalistemaja ees. Saime endale sobivalt hinna 30L peale ja kell 2000 saime saapad jalast, koti seljast ja kukkusime voodisse. Natuke nautides "mitte kõndimist" tulid meelde pesemine ja õhtusöök. Kolme päevaga kõnnitud 75+ km .

      Peale korraliku und ja hommikusööki teadsime, et Shatilist Tbilisi poole ei liigu kindlalt mitte ühtegi marsat enne laupäeva, kui just keegi hea inimene Tbilisis ei soovi Shatilisse sõita. Räägiti ka külas elavast jeebi omanikust..

      Viisakalt hoovi sisenedes saime esimese kiigel vedelevatelt naabrimeestelt minutiga teada, et Barishakosse pole mõtet minna, sest täna sealt enam marsad ei liigu ja Tbilisi on liiga kaugel. Varsti tuli ka peremees/autojuht kapoti alt välja ja peale naisega nõupidamist ja meie pakkumist 100€ oldi nõus sõitma Tbilisi poole. 5 kohaline jeep: autojuht, meie ja kaks poolakat ehk tagapingil neljakesi 165km/5h :).

David Gareja

     Oi kui mõnus oli jällegi süüa head sööki, juua veini heas seltskonnas, käia pesemas. Järgmisel päeval võtsime takso ja sihi gruusia kohustusliku vaatamisväärsuse David Garejale. Oli täitsa mõnus trip - sai käidud ja nähtud. Viimasel õhtul lasime ennast veel Tbilisi saunas puhtaks küürida, 2,5h und ja hommikul kell 0500 olime lennujaamas. 

     Väga mõnus trip oli. 10 päeva väga head seltskonda ja ägedat loodust. See oli selline reis mille viimasel päeval tundsid tõsiselt, et see kõik lõppeb liiga vara. TNX kõigile

pisu